Elu Grant Thorntonis
Raamatupidajad, audiitorid, juristid, maksu- ja ärinõustajad – esimese hooga võivad nende ametite pidajatega seostuda hallid ülikonnad ja ranged kostüümid, keeruline jutt ning liigne ametlikkus.
Võib-olla kusagil vastab see kujutluspilt ka tõele, kuid mitte Grant Thornton Balticus!
Siin kantakse küll vahel soliidseid ülikondi ja kostüüme, kuid neisse riietujad on sõbralikud ja abivalmis, räägivad keerulistest asjadest lihtsalt, hindavad huumorit ning armastavad kolleegidega aega veeta ka töövälisel ajal. Hoolimata sellest, et aastatega on meeskond kasvanud rohkem kui sajaliikmeliseks, püsib tiimitunne endiselt tugev ja au sees on suhtumine üks kõigi, kõik ühe eest – kolleegi hätta ei jäeta ja abi pakutakse teinekord enne, kui abivajaja küsidagi jõuab.
Ajast aega on hinnas olnud ka põhimõte, et töötajatele antakse eesmärkide suunas liikumisel tegutsemisvabadus ja koos sellega ka vastutus. Inimeste arengu toetamisel on vabaduse ja vastutuse duett hindamatu väärtusega ning selle tulemusi on näha: assistendi ametikohalt keskastmejuhiks või ettevõtte partneriks kasvamine pole Grant Thornton Balticus sugugi haruldane.
Mati Nõmmiste usub, et ettevõte saab jätkusuutlikult kasvada ainult siis, kui oskab töötajaid hoida ja arendada ning edendada organisatsioonikultuuri, mis arvestab kõigiga.
Samuti usutakse, et kui mõnd asja ei oska, siis tuleb õppida, valmis spetsialistid ju puu otsas ei kasva. Peaasi, et inimesel on tahtmist õppida, küll siis leiab ka õpetajad. Raamatupidaja Ene Rahulal, kes asus Rimessi tööle 1993. aastal, on selle kohta lugu rääkida. „Töötasin enne Polümeeris, tegin raamatupidajana üht kitsast lõiku ja tundsin, et see pole piisavalt huvitav. Kui kuulsin, et Rimess otsib raamatupidajat, söandasin end pakkuda, hoolimata sellest, et mul märkimisväärset töökogemust polnud. Mati Nõmmiste arvas, et sellest pole midagi, küll tema õpetab. Õpetaski – Mati on väga hea pedagoog,“ kinnitab Ene Rahula.
Ene Rahula tuli Rimessi tööle 1993. aastal ja on kõige pikaajalisem töötaja peale Mati Nõmmistet. Fotol jõulupidu 1990. aastatel.
Loomulikult õpetab ka töö ise. Hoolimata sellest, kas tegemist on algaja raamatupidaja, audiitori assistendi või muu ameti pidajaga, saab uus töötaja esimesest päevast peale käed külge ja pea tööle panna. Audiitori assistendina 2007. aastal tööle asunud ja kuraditosin aastat hiljem ettevõtte partneriks saanud vandeaudiitor Tarmo Rahkama oli Rimessi tööle tulles Tallinna tehnikaülikooli kolmanda kursuse majandustudeng. „Esimestel nädalatel kaasati mind kohe projektidesse, nii et sain kolleegide juhendamisel töö käigus õppida. Sisseelamisprogrammi kuulusid ka koolitused, mille käigus sain ülevaate auditimetoodikast, töövahenditest, dokumenteerimisest ja muust olulisest. Kõik see käis paralleelselt praktilise tööga, nii et esimese auditiprojektiga sain käe valgeks juba veebruaris,“ meenutab Tarmo Rahkama.
Aastal 2015 kliendikogemuse juhina tööle asunud Terje Liiv kinnitab oma töötee algust meenutades, et Grant Thornton Balticus usaldatakse inimesi ning pakutakse võimalust töö käigus õppida ja areneda. „Ma olin alles kolm päeva tööl olnud, kui raamatupidamise osakonna juht Anastasia Borovaja tuli rääkima, et ühel meie suurkliendil on kliendihaldurit vaja, kas mina tahaksin selle ülesande endale võtta. Muidugi tahtsin!“
Lisaks kolleegidelt töövõtete õppimisele saab neilt šnitti võtta ka juhtimisvõtetes. Pikaajaline audiitorite grupijuht ja vandeaudiitor Merle Rõbovõitra meenutab Rimessi ühe asutaja ja aastani 2016 ettevõtte partnerite hulka kuulunud Eva Veinbergi juhtimistööriista: „Meie äri on inimeste äri nii kliendisuhete kui ka kolleegide suhete seisukohast. Eval oli oskus näha, millised töötajad omavahel inimestena hästi sobivad. Seetõttu pani ta tandemina tööle ja üksteist aitama just need, kelle koostööst sündiv sünergia oli ettevõttele kõige tulemuslikum. Sain aru, et see toimib ja kasutan aeg-ajalt ise ka seda võtet,“ kirjeldab Merle Rõbovõitra.
Aastail 2010–2021 Grant Thornton Balticu auditipartner olnud Aivar Kangust nendib samuti, et juhi ülesanne on tagada head suhted meeskonnas ja need, kes piltlikult öeldes õlg õla kõrval töötavad, peavad omavahel hästi klappima. „Inimestega töötamisel on oluline neist aru saada ja töö toimima panna. Auditiosakonnas on 30 töötajat, iga kliendi jaoks moodustatakse spetsiaalne meeskond. Mul läks aastas välja umbes 150 audiitori arvamust, järelikult oli sama palju ka meeskondi. Vahel juhtus, et inimesed ei sobinud omavahel ja oli ka neid, kes ei sobinud konkreetse kliendiga. Siis tuli meeskonna koosseisu muuta ja rääkida põhjustest avatult, ümber nurga juttu ajada polnud mõtet,“ jagab Kangust oma kogemust.
