Tonnide viisi paberit
Auditeerimine eeldab hulga raamatupidamise ja muudegi dokumentide läbitöötamist, kuid need olid 1990. aastatel ja mõnes ettevõttes veidi hiljemgi vaid paberil. Seetõttu pidid audiitorid ja nende assistendid kliendi juurde kohale sõitma ning mõneks ajaks end seal sisse seadma, et kõik vajalikud kaustad läbi lapata. Tõsi, leidus ka kliente, kes saatsid oma paberid audiitorile cargobussiga, kuid neid oli vähe. Arvestades, et Rimessil oli kliente kogu Eestis, kuid kontorid asusid Tallinnas ja alates 1995. aastast ka Võrus, tähendas kaugemate paikade kundede auditeerimine, et audiitorid pidid paigale jääma mõneks päevaks, teinekord nädalakski. Edasise töö käigus vahetati klientidega infot ka faksi ja flopiketaste ehk praeguste mälupulkade eellaste abil.
Vandeaudiitor ja partner Tarmo Rahkama (vasakul) on ühtlasi pakendiauditi ekspert ja sai 2015. aastal selle eest aasta eestkõneleja tiitli. Fotol koos Mati Nõmmistega kirjanike majas toimunud jõulupeol.
Eriti pingeline aeg oli – ja on siiani – juuni teine pool, et hiljemalt jaanikuu viimaseks päevaks saaks majandusaasta auditeeritud aruanded äriregistrisse kohale toimetatud. Enne 2010. aastat, millest alates tuli hakata esitama aruandeid äriregistrile elektroonselt, tähendas juuni lõpp ka ohtrat paberimajandust ja asjaajamist.
Vandeaudiitor ja partner Tarmo Rahkama meenutab: „Klient printis majandusaasta aruande välja, allkirjastas selle ja tõi Rimessi. Meie lisasime audiitori arvamuse koos allkirja ja templiga. Meil oli üks tempel, sestap tuli nii mõnigi kord oma järge oodata, kuniks tempel kolleegi käest vabanes. Seejärel toimeti aruanne äriregistrisse. Eriti pingeliseks kiskus, kui aruandes avastati mõni viga: siis tuli parandus teha, uuesti printida ja allkirjastada ning pärast seda kliendil aruanne tagasi Rimessi lähetada. Nii et mitte ainult meil, vaid ka kulleritel oli juuni lõpp väga kiire aeg,“ muigab Rahkama.
