Uuel sajandi saabudes hakkas senine töökorraldus muutuma: faksi ja tiguposti asemel vahetati aina rohkem infot e-postiga, raamatupidamisprogrammide areng tõi kaasa suurema automatiseerituse ning see lihtsustas ja kiirendas raamatupidajate tööd. Kuid siiski oli veel üsna palju toiminguid, mida arvuti inimese eest ära ei teinud. Ene Rahula meenutab, et näiteks oli iga raamatupidaja – ja mitte ainult Rimessis – ka kujundaja rollis. Nimelt tuli majandusaasta aruande koostamisel kopeerida Wordi faili Excelist tabelid, olgu siis bilansi või kasumiaruande omad, ja kirjutada juurde tekstid, mida iga raamatupidaja paigutas ja vormistas omamoodi. Muidugi juhtus üsna tihti, et mõni rida jäi „peitu“ või kadus sootuks ja asjade õigeks sättimine kulutas nii aega kui ka närve. Õnneks on see kõik nüüdseks minevik. Aruandevormide väljanägemine on e-äriregistris juba aastaid ühesugune, vaja vaid numbrid sisse kanda ja „Salvesta“ nuppu vajutada.

Uue sajandi esimese kümnendi teisel poolel toimus Eesti ärikeskkonnas üks oluline uuendus, mis mõjutas otseselt raamatupidajate tööd: 2007. aastal loodi äriregistri ettevõtjaportaal ja ühes sellega avanes võimalus hakata majandusaasta aruannet ettevõtjaportaalis elektrooniliselt esitama.

Enne seda, kui 2007. aastal tekkis võimalus majandusaasta aruandeid äriregistrile elektroon­selt esitada, viidi aruanded äriregistrisse paberil. Fotol äriregistri tehniline sekretär Margret Pappel sisestamist ootavate aruannetega aastal 2002. Foto: Meeli Küttim, Äripäev / Scanpix

Tõsi, esimestel aastatel tähendas elektrooniline esitamine, et aruande sai üles laadida kas PDF- või RTF-failina. Väga palju selle võimaluse kasutajaid esialgu polnud, näiteks 2007. aastal tegi oma elu sel moel mugavamaks umbes 7000 ettevõtet. Aastast 2010 aga enam valikuvõimalust polnud: majandusaasta aruande elektrooniline esitamine muutus kohustuslikuks.

Hoolimata sellest, et elu lihtsamaks tegevaid e-lahendusi on tänapäeval rohkem, kui jõuab kahe käe sõrmedel üles lugeda, pole kõik sellega kaasa läinud. „On mõned kliendid, kes ei allu paberivabale asjaajamisele ja toovad raamatupidajale arved ning muud dokumendid endiselt paberil. Üks klient, kes on meiega olnud algusaegadest saadik, kirjutab ümbrikule, millega meile dokumente saadab, endiselt adressaadiks Rimess. Ta põhjendab, et tema jaoks me oleme ja jääme Rimessiks,“ kirjeldab Ene Rahula.