Siseaudit pakub juhtidele kindlustunnet
Ühel Eestis tegutseval pangal oli kunagi reklaamlause, mis kuulutas: „Säästmine annab hingerahu!“ Seda parafraseerides võib turunduskampaania luua ka teisele olulisele valdkonnale, öeldes nii: „Siseaudit annab hingerahu.“ Tõsi see on: pakub ju siseaudit juhtidele kindlustunnet, et organisatsioonis toimub kõik nii, nagu on planeeritud, ja eesmärkide saavutamist ohustavate riskide maandamiseks on tehtud kõik mis võimalik.
Alates 2000. aastate esimesest poolest, kui Rimess siseauditeid tegema hakkas, pole klassikaliste siseaudititeenuste valik muutunud. Saadakse ülevaade äriühingute ja avaliku sektori asutuste äriprotsessist, hinnatakse riske ja analüüsitakse sisekontrollisüsteemi, samuti on asutustel ja ettevõtetel võimalik sisse osta siseaudiitori teenust. Eesti liitumine Euroopa Liiduga on toonud töölauale euroliidu struktuurifondidest toetust saanud projektide auditeerimise, samuti tuleb siseauditeid teha eurotoetusi jagavates asutustes.
Pole saladus, et pidevalt lisanduvad reeglid ongi tekitanud aina rohkemates organisatsioonides vajaduse siseauditi järele. Turu kasvust soliidse tüki haukamiseks ostis Grant Thornton Baltic 2016. aastal Interna OÜ, kes oli Eesti ainus siseaudititele spetsialiseerunud ettevõte ning tegi siseauditeid ja koolitusi siseaudiitor.ee nime all. Interna ostmine võimaldas Grant Thornton Balticul turul tekkinud nõudlust ladusamalt rahuldada.
Kai Paalbergi juhitav riskijuhtimisteenuste valdkond kasvab kiiresti, sest ärikeskkond muutub aina reegliterohkemaks ja riskid mitmekesisemaks.
Grant Thornton Balticus riskijuhtimisteenuste valdkonna juhina 2019. aastal tööle asunud Kai Paalberg nendib, et viimaste aastate trend ongi klientide lisandumine mitmesuguste seaduste ja muude reeglite tõttu. Need panevad aina rohkematele organisatsioonidele kohustuse teha siseauditeid, mis aitaks veenduda, et tegutsetakse seadusega kooskõlas. „Enamik meie kliente tuleb väga rangelt reguleeritud finantssektorist. Ka isikuandmete kaitse valdkond on nii keeruline, et organisatsioonidel on vaja kõigi nüanssidega kursis olemiseks nõustamist. Meie viieliikmelises riskijuhtimisteenuste meeskonnas on üks spetsialist keskendunud just sellele valdkonnale,“ toob Kai Paalberg näiteid.
Siseaudiitori tööd võib mõnes mõttes võrrelda ka arsti omaga: kui haigusi ehk vigu juba otsima hakatakse, siis tavaliselt midagi ka leitakse. „Näiteks protsesse või lepinguid auditeerides leiame pea alati mõne kitsaskoha, mis kujutab ettevõtte tegevuse jaoks riski. Meie ülesanne on riskikohad välja tuua, kuid otsus, kas siseaudiitorite soovitused ellu viia, jääb juhtkonna teha,“ kirjeldab Paalberg.
Nii nagu arstidele on tuttav olukord, et patsient tahab küll terveks saada, aga pole valmis ise oma tervise heaks midagi tegema, näevad ka siseaudiitorid juhte, kel pole huvi soovitusi kuulda võtta. Kai Paalberg nendib, et tuleb ette olukordi, kui siseaudiitori töö tellitakse vaid linnukese pärast, sest seadus nõuab seda, kuid ise panustada ei taheta. „Meid see ei motiveeri, sest tahame oma tööga organisatsioonides positiivseid muutusi esile kutsuda,“ kinnitab Paalberg. Küll aga motiveerib Grant Thornton Balticu riskijuhtimise meeskonda lisaks organisatsioonide aitamisele ka eesmärk saada Eesti parimaks siseauditite tegijaks, kes tuleb klientidele meelde esimesena, kui siseaudiitorit vajatakse.
