Rimess mõtleb maailmalaiuselt
Esimese kolme tegutsemisaastaga kasvas Rimess muljetavaldavalt. Esialgu kahe töötaja ja 160 000-kroonise aastakäibega raamatupidamisbüroost oli 1995. aastaks saanud ligi paarikümne töötajaga raamatupidamis- ja audiitorettevõte, mille käive ulatus 4,3 miljoni kroonini.
Eestis olid vahepeal tegutsema hakanud rahvusvahelised audiitorfirmad, nagu KPMG, PriceWaterhouseCoopers, Deloitte ja Ernst & Young. Ka Mati Nõmmiste ja Eva Veinberg tajusid, et rahvusvaheline oskusteave kuluks kiiresti kasvava Rimessi arendamisel marjaks ära. Samal ajal oli Rimessi head käekäiku märgatud ka väljaspool Eestit.
Nii Euroopas kui ka mujal maailmas tegutseb mitmesuguseid audiitor-, raamatupidamis- ja ärinõustamisettevõtete ühendusi, mis koondavad eri riikide vastava valdkonna firmasid. Kui 1990. aastate alguses langes Ida-Euroopalt seal viis aastakümmet püsinud raudne eesriie, hakkasid rahvusvahelised ühendused laienemise huvides ka siinmail ringi vaatama. Üks neist oli toona maailma kümne suurema rahvusvahelise audiitorfirmade ühenduse hulka kuulunud Moores Rowland International (MRI), mille Euroopa üksusest võeti Rimessiga 1995. aasta alguses ühendust.
Kontakt tundus paljulubav ja sama aasta varakevadel saabus MRI Euroopa regiooni juhatuse liige Poul Erik Vennekilde Taanist Tallinna, et eestlaste ja nende firmaga lähemalt tutvuda. Kuid veel enne Mati Nõmmiste ja Eva Veinbergiga kohtumist juhtus Vennekildel väike äpardus. Rimessi kontor asus Narva maanteel Narva kohviku majas, kus olid peaasjalikult korterid, mitte äripinnad. Vennekilde eksis uksega ja sattus vastamisi vene keelt kõnelenud eaka naisega,kes keelebarjääri tõttu ei mõistnud, kes ja mida temast ta koduuksel tahab. Lõpuks sai ta märksõnast Rimess aimu, kuhu võõras mees tegelikult minna soovib. Mati Nõmmiste: „Ärritunud proua helistas meie kontorisse ja nõudis, et me oma välismaalase tema ukse tagant kiiresti minema viiksime.“
Edasi sujus kõik palju paremini: nii Vennekilde kui ka Nõmmiste ja Veinberg leidsid, et Rimessil ja MRI-l on ühised huvid. Peagi said eestlased kutse maikuus Taanis toimunud MRI Euroopa konverentsile. Seal kirjutati alla koostööleping, millega Rimess sai MRI korrespondentliikmeks. Sellele järgnes 1999. aastal täisliikme staatus, mis andis muu hulgas õiguse lisada Rimessi nimele MRI oma.
Balti riikide MRI liikmesfirmade kohtumine 1996. aasta paiku. Vasakult Mati Nõmmiste Eestist, Dainis Tunsts Lätist, Juozas Kabašinskas Leedust, Jérôme Adam (Euroopa regiooni juht) ja Andris Denins Lätist.
MRI-st algas ka Mati Nõmmiste, Eva Veinbergi ja hilisemategi Rimessi partnerite tihe suhtlus ning sõprus MRI Euroopa regiooni toonase juhi Jérôme Adamiga. Esimest korda 1995. aasta oktoobris Rimessi külastanud Adam mäletab koostöö alguse kohta, et MRI oli Eestis võimalike koostööpartneritena välja valinud paar-kolm ettevõtet, aga Rimess oli neist parim ja seega tehti ettepanek neile. Ühtlasi oli Rimess stardipakk MRI laienemisele teistesse Balti riikidesse. „Matist oli Lätis ja Leedus MRI-le liikmesfirmade värbamisel väga suur abi, sest tema tundis kohalikke olusid,“ kinnitab alates 2007. aastast kuni 2021. aastani Rimessi ja hiljem Grant Thornton Balticu konsultant olnud Adam.
Partner Artur Suits toob välja kolm plussi, mida MRI võrgustiku liikmeks saamine Rimessile andis. „Esiteks rahvusvahelise kaubamärgi, mis suurendas turul meie tuntust ja usaldusväärsust. Teiseks saime ligipääsu rahvusvahelisele oskusteabele, käisime usinalt MRI konverentsidel ja koolitustel. Kolmandaks hakkas meie klientidel tekkima ärisid väljaspool Eestit ja me saime MRI võrgustiku kolleegide abiga neid ladusalt teenindada.
MRI Põhjamaade juhtide kokkusaamine üheksakümnendate aastate teisel poolel.
Seega võimaldas liikmelisus rahvusvahelises võrgustikus meil klientideks saada ka selliseid ettevõtteid, kes muidu oleksid kättesaamatuks jäänud,“ kirjeldab Artur Suits.
Ilmeka näite selle kohta, kuidas pilk laia maailma aitab ettevõtet arendada, toob leedukas Genadijus Makuševas, kellele kuulunud audiitorbüroo Renovacija UAB ühines Rimessiga 2007. aastal. „Vanasti jõudsid uued trendid Baltikumi alles viis aastat pärast nende tekkimist, seejärel paari-kolme aasta pärast, kuid nüüd enam erinevust pole. Seetõttu oli omal ajal väga kasulik näha, kuidas mujal asju tehakse. Meenub, et käisime 2008. aastal koos Leedu audiitorkoguga Iirimaal ja jõudsime ühte pisikesse linnakesse. Seal oli vaid 200–300 maja, kuid leidus nii väike pangakontor kui ka suisa kuus raamatupidamisfirmat. Saime aru, et see on uus suundumus: ettevõtted loobuvad raamatupidajate palgale võtmisest ja hakkavad raamatupidamisarvestust sisse ostma. Nii läkski, kuigi Leedu ettevõtted ei võtnud alguses üldse seda mõtteviisi omaks. Seetõttu olid meie kliendid alguses välismaised ettevõtted, kuid tasapisi hakkas lisanduma ka kohalikke.“
30 aasta jooksul kasutusel olnud logod peegeldavad kohaliku ettevõtte muutumist rahvusvaheliseks.
