Audit kasvab suurimaks teenusliiniks
Auditis 1993. aastal käe valgeks saanud Rimessi hakkas tööd aina juurde tulema: näiteks 1993. aastal oli auditikäive 46 000 krooni ehk alla kümnendiku kogukäibest, kaks aastat hiljem laekus auditist juba 1,7 miljoni krooni, mis kogukäibest moodustas ligi 40%. Käibe kasvule andis tubli tõuke 1995. aastal jõustunud raamatupidamise seadus, millega muutus audit enam kui miljonikroonise aastakäibega ettevõtetele kohustuslikuks.
Seadusemuudatused aga on audititurgu mõjutanud ka teistpidi: näiteks aastal 2016 tõsteti auditi kohustuslikke piirmäärasid ja see andis audititurule tagasilöögi, millest ei jäänud puutumata ka Grant Thornton Baltic. Siiski võib öelda, et viimase veerandsaja aasta jooksul on audit olnud tavaliselt Grant Thornton Balticu suurima mahuga teenus, mis on sisse toonud umbes poole aastakäibest.
Kuid piilume uuesti ajalukku. Üheksakümnendate esimesel poolel kiiresti suurenema hakanud klientide arv tekitas Rimessis vajaduse ka täiendava tööjõu järele. 1990. aastate keskpaigas tuli tööle neli vandeaudiitorit ning assistentideks värvati noori ja rohelisi. Üks neist oli Tallinna Tehnikaülikooli teise kursuse tudeng Janno Greenbaum, kellest sai aastate möödudes auditivaldkonna juht ja ettevõtte partner. Rimessis 1996. aastal tööd alustanud Greenbaum mäletab hästi oma esimest tööülesannet. „Mulle anti kaks printi, kus ühel olid kirjas ühe ettevõtte kõik müügiarved ja teisel paberil olid reas nende arvete käibemaksusummad. Mul paluti ridahaaval kontrollida, kas käibemaksukontol olevad summad on täpselt 18% (toonane käibemaksumäär – toim.) müügiarvete kontol kajastatud summadest. Ridu oli sadu ja tegelesin sellega päev läbi, selle asemel et vaadata müügiarvete paberil viimast rida ehk kogu müügiarvete summat, arvutada sealt 18% ning võrrelda seda käibemaksukonto kogusummaga,“ naerab Janno Greenbaum oma esimese tööpäeva kilplasetööd.
Partner ja vandeaudiitor Janno Greenbaum on aastaid arendanud auditimetodoloogiat nii Grant Thornton Balticus kui ka audiitorkogus.
Greenbaum nendib, et tänapäeval teevad audiitorid sõna otseses mõttes palju targemat tööd kui aastaid tagasi nii auditi planeerimise kui ka plaanil põhineva sisulise töö seisukohast. Ka asjaolu, et sajandivahetuse paiku hakkasid Rimessis kiiresti arenema nõustamisteenused, võimaldab audiitoritel saada tuge kolleegidelt maksunõustajatelt, juristidelt ja finantsnõustajatelt. See laseb tööd kvaliteetsemalt ja paremini teha: audiitor ei suuda aina keerulisemaks muutuvate reeglite maailmas juba ammu enam olla mees nagu orkester, kes ise kõike teab. Rääkimata tehnoloogilistest abivahenditest, mis muudavad nii andmeanalüüsi kui ka muud tööetapid efektiivsemaks.
Efektiivsusesse on omal moel panustanud ka 2020. aastal levima hakanud koroonaviirus: harjumuspärased külaskäigud klientide juurde või klientide saabumine audiitorite manu tuli asendada virtuaalsete kohtumistega, sest paljudel inimestel ühes ruumis koos viibida ei lubatud. See on andnud üsna tõhusa aja kokkuhoiu: sõitma ei pea ja virtuaalsed koosviibimised kipuvad kestma lühemat aega kui „reaalsed“. Tarmo Rahkama nendib, et hübriidtöö on tulnud, et jääda, hoolimata sellest, et koroonaviirusest tingitud piiranguid ilmselt enam sama rangelt ei kehtestata kui 2020. aastal. „Klientide juurde kohaleminemist täiesti ära jätta ei saa, sest videosild ei asenda vahetut kohtumist. Kuid võimalus ühe nupuvajutuse abil silmast silma näha ja vestelda on väga tänuväärne. Seetõttu teeme hübriidtööd: kohtume klientidega nende või meie kontoris ja suhtleme ka videosilla vahendusel.“
Partner, audiitorteenuste valdkonna juht ja vandeaudiitor Mart Nõmper leiab, et audiitori elukutse on väga huvitav ja arendav.
Kas aga tehnoloogia areng võib audiitori elukutse lõpuks üldse välja süüa? Tehisintellektile on ju juba jõukohased nii mõnedki ülesanded, millest veel mõni aeg tagasi unistadagi ei osanud. Audiitorteenuste juht Mart Nõmper leiab, et sellist tehisintellekti, mis suudaks juhtimisotsuseid vastu võtta, ei ole ega tule.
Küll aga terendavad finantsmaailma sanitaride ees uued turunišid. „Lisaks finantsaruannete auditeerimisele on peagi vaja auditeerida ka ettevõtete sotsiaalse jätkusuutlikkuse ja keskkonnaaruandeid. Suisa uus sektor on krüptoettevõtted, kelle finantsaruannete auditeerimise kohustus sätestati 2022. aastal seadusega. Nii et auditivaldkond õitseb,“ kinnitab Mart Nõmper.
Tõestust pole sellele väitele vaja kaugelt otsida: Nõmperi juhtimisel on Grant Thornton Balticu auditiosakond kolme aastaga kasvanud kaks korda nii töötajate arvu kui ka käibe poolest. „Kõik see on olnud võimalik tänu meie väga headele ja pühendunud töötajatele. See omakorda toob kaasa klientide rahulolu ja rahulolev klient soovitab meid jällegi oma tuttavatele. Nii et ma ei näe ühtegi põhjust, miks auditis samasugune kasv ei võiks jätkuda,“ usub Mart Nõmper.
Audiitori töö eeldab koostööd kolleegidega maksu-, õigus- ja finantsnõustamisest. Fotol on aastail 2019–2021 finantsnõustamise valdkonda juhtinud Mikk Mägi ja alates 2019. aastast auditivaldkonda eest vedav Mart Nõmper 2020. aastal Äripäeva konverentsil.
Küll aga teeb muret audiitorite järelkasv. Mart Nõmper nendib, et iga uue töötaja leidmine on suur kunst. „Kui küsida noorelt inimeselt, miks on audiitori amet huvitav, ei oska ta vastata. Mul on vastus olemas: audiitor näeb oma töös väga paljude ettevõtete ärimudeleid. Meil on üle 500 kliendi ja teeme aastas üle 600 töövõtu. Seega näen igal aastal põhjalikult sadu ärimudeleid, alates ettevõtte äriideest ja lõpetades raha laekumisega. Seejuures astub audiitor ettevõttes sisse ka nendest ustest, millele on kirjutatud „Ainult personalile“. Võid õppida ükskõik kui heas ülikoolis, aga sellist kogemust ja laia silmaringi, nagu audiitori töö annab, koolist ega mujalt ei saa!“
Aastatepikkune töö audiitorkogus
Grant Thornton Baltic on ligi kolme kümnendi jooksul kaasa aidanud Eesti audiitortegevuse arengule, osaledes aktiivselt nii audiitorkogu kui ka selle eelkäija audiitortegevuse nõukogu töös. Mati Nõmmiste on olnud 1999. aastal asutatud audiitorkogu eestvedaja nii juhatuse liikme, presidendi kui ka asepresidendi rollis, panustades valdkonna edendamisele tublisti aega ja energiat. See ei jäänud märkamata: Mati Nõmmiste pälvis pühendunud töö eest 2016. aastal riigi presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi.
Deloitte Estonia pikaajaline partner Veiko Hintsov töötas koos Mati Nõmmistega aastaid audiitorkogu juhatuses. Hintsov leiab, et Eesti auditimaailma grand old man’i Mati Nõmmistet iseloomustab mõistlikkus: „Audiitorkogu juhatuses tekkis ikka aeg-ajalt erinevaid arvamusi, kuid Mati suutis alati hoida väga head tasakaalu. Ta on hea läbirääkija ja alati positiivse suhtumisega.“
Aastal 2019, kui Nõmmiste audiitorkogu juhatusest lahkus, valiti juhatusse Grant Thornton Balticu partner ja vandeaudiitor Mart Nõmper, kes jätkab tööd ka 2022. aastal valitud järgmises juhatuse koosseisus. Ühtlasi valisid juhatuse liikmed Nõmperi 2022. aasta augustis audiitorkogu asepresidendiks. Lisaks on Grant Thornton Balticu vandeaudiitorid oma panuse andnud ka audiitorkogu komisjonides ja töörühmades, näiteks Janno Greenbaum on metodoloogiakomisjonis aastaid hea seisnud auditimetodoloogia arendamise eest.
Audiitorkogu tegi presidendile ettepaneku anda Mati Nõmmistele riiklik teenetemärk. President Toomas Hendrik Ilves ulatas Mati Nõmmistele Valgetähe V klassi teenetemärgi 23. veebruaril 2016 tänuüritusel Rakvere teatris. Foto: Andres Putting, vabariigi presidendi kantselei
