Nagu öö ja päev: värbamine 1996 ja 2022
Rohkem kui poole elust Grant Thornton Balticus töötanud vandeaudiitor ja partner Janno Greenbaum on ettevõtte üks pikima staažiga töötajatest. Tööletulekut 1996. aastal mäletab ta hästi. „Olin siis teise kursuse tudeng ja sattusin lugema mingi ettevõtte majandusaasta aruannet. Selle lõpus oli audiitori aruanne, all Rimessi logo. See püüdis pilku, nii et helistasin Rimessi ja küsisin, kas nad tahaksid mind tööle võtta. Olin küll raamatupidamise loengutes käinud, aga töökogemus oli null. Sellest hoolimata kutsuti mind kontorisse, kus vestlesin Mati ja Evaga. Kohtumise lõpus öeldi, et võin tööle tulla,“ muigab Greenbaum, et värbamine ei käinud toona nii nagu tänapäeval, et kandidaat peab käima vähemalt kolmel intervjuul ja tegema mitu testi.
Aastal 2003 Rimessi tööle tulnud Merle Rõbovõitra teekond ei olnud nii ladus. Ta kandideeris raamatupidajaks, aga sai konkursil eitava vastuse. Kuid paari nädala pärast helises telefon ja toru teises otsas oli Rimessi raamatupidamise osakonna juht, kes tegi ootamatu pakkumise: kui kohe täna saad tulla, siis töö on sinu! „Tagantjärele selgus, et firmas oli tekkinud ootamatu hädaolukord. Läksingi Uus-Tatari tänava kontorisse, kus mind juhatati juhtivpartneri kabinetti ja Mati tegi mulle ettevõtte tutvustuse. Tol ajal oli see tavapärane, et uue töötaja esimene kontakt ettevõttes oli just omanikuga. Mingit erilist kohanemisaega ei olnud, istusin laua taha ja hakkasin arvutisse arveid sisestama,“ meenutab peagi raamatupidamise grupijuhiks ning seejärel audiitorite grupijuhiks ja vandeaudiitoriks saanud Rõbovõitra.
Audiitorite grupijuht Merle Rõbovõitra peab väga oluliseks, et ranget hierarhiat pole kunagi olnud ja juhtide uksed on töötajatele alati avatud.
Tema sõnul toetas seda ka organisatsioonikultuur, kus eksimine oli lubatud ja seda võeti kui õppimisvahendit ning arenguvõimalust. „Jah, tegid valesti, aga eksimusele ei järgnenud karistust, vaid koos analüüsiti asjad läbi ja tehti järeldused edaspidiseks. Just nii nagu igas pärispereski,“ leiab Rõbovõitra.
Oma ootamatult alanud Rimessi tööelust mäletab Rõbovõitra veel seda, et uusi töötajaid värvati harvem, sestap tahtsid kõik alguses suhelda ja aidata. „Isegi need, kes erialaselt abi pakkuda ei osanud, juhatasid, kust saab koopiapaberit ja millises söögikohas on head lõunapakkumised. Kuigi toona ei olnud süsteemset sisseelamisprogrammi nagu nüüd, tajusin, et olen oodatud ja saan tuge, kui vajan. Ameti õppimisele aitas palju kaasa ka see, et istusime umbes kümnekesi toas ja sain kohe teistelt nõu küsida, kui midagi segaseks jäi. Praeguses avatud kontoris, kus ühes suures ruumis istub palju rohkem inimesi, pole selline üle laua konsulteerimine enam mõeldav,“ nendib Merle Rõbovõitra, Ta lisab, et juhtide kabinettide uksed olid alati avatud, nii et igaüks võis vajadusel siseneda.
Grant Thornton Balticu väärtused.
Uue sajandi teise kümnendi alguses, kui ettevõttega liitus personalijuht Marge Litvinova, hakati töötajakogemust põhjalikumalt kujundama. Arvestades, et inimeste arv muudkui suurenes ja ületas 2019. aastal saja piiri, polnuks teisiti mõeldavgi. Eesmärk on, et inimene tunneks end hästi nii ettevõttesse tööle asudes, töötades ja end arendades kui ka lahkudes, meenutades kunagist tööandjat hea sõnaga.
Mikk Mägi, kes jõudis üheksa-aastase töötee jooksul tõusta auditi nooremkonsultandi ametikohalt finantsnõustamise valdkonna juhiks ja ettevõtte partneriks ning suundus 2021. aastal Eesti kaitsetööstuse lipulaeva ja Euroopa juhtiva robootikaettevõtte Milrem Roboticsi finantse juhtima, on üks neist, kel jagub endise tööandja kohta vaid kiidusõnu. „Igaühele, kes initsiatiivi näitab ja tunneb huvi arenemise vastu, antakse Grant Thornton Balticus võimalus. Sain väga põnevaid ja suuri projekte ellu viia nii auditi, ettevõtte rahanduse, tehingunõustamise kui ka ärianalüütika valdkondades,“ toob Mägi välja.
End nii auditivaldkonnas kui ka finantsnõustamises proovile pannud Mikk Mägi pälvis aastal 2019 silmapaistva juhi tiitli. Fotol koos auhinnaga.
Tema arvates on Grant Thornton Baltic uuendusmeelne ja hooliv ettevõte. „Inimeste arendamine ja toetamine ning nende arvamusega arvestamine pole ainult hüüdlaused, neil on reaalne sisu. Näiteks mentorite süsteem, mis aitab nooremal kolleegil kogenud töökaaslaselt õppida, on väga tõhus. Mina sain õppida nii kogenud audiitorite kui ka nõustajate käe all,“ toob Mägi näite ja lisab: „Tööd tegime tublisti, aga ühiselt oli meil alati ka lõbus!“ Oma ligi kümnendi pikkusele tööajale tagasi vaadates nendib ta: „Sain professionaalse arengu mõttes väga laiapõhjalise kogemuse, mis tuleb praeguses ametis igati kasuks.“
Sidet hoitakse ka inimestega, kes Grant Thornton Balticust lahkunud. Foto on tehtud Alumni klubi koosviibimisel 2022. aasta mais.
Arenguteekond algab uute töötajate jaoks esimesest päevast. Kai Paalberg, kes tuli Grant Thornton Balticusse 2019. aasta alguses riskijuhtimise ja siseauditi valdkonda üles ehitama, mäletab sisseelamise aega hästi. „Uue töötaja sisseelamise aeg on toredasti üles ehitatud: iga valdkonna juht teeb paari nädala jooksul ettekande, mille põhjal tekib hea ülevaade, millega ettevõte tegeleb ja kes siin töötavad. Mulle meeldis, et kogu infot ei antud prauhti korraga kätte, nii ei jõua see kinnistuda, aga uuele töötajale on infot alati palju.“
Keeruliseks muutis uute töötajate sisseelamise 2020. aasta varakevadel puhkenud koroonapandeemia, mistõttu suunduti päevapealt kodukontoritesse. „Mina usun, et õppimine on tunduvalt tõhusam ja kiirem, kui inimesed viibivad samas ruumis,“ leiab Merle Rõbovõitra.
Audiitorite grupijuht Meeli Tali-Aruväli saab oma kogemusest kinnitada, et kuigi uue töö ja töökaaslastega tuli tutvuda peamiselt veebi vahendusel, sujus kõik hästi. Meeli Tali-Aruväli: „Liitusin Grant Thornton Balticu auditimeeskonnaga 2020. aasta jaanuaris, täpselt enne koroonakriisi. Ma ei teadnud, mida oodata, sest keskkond oli uus ja pidime olude sunnil jääma tööle kodukontoritesse. Suureks üllatuseks ootas mind ees väga toetav ja ühtehoidev meeskond. Kui mul tekkisid küsimused, siis alati keegi aitas, õpetas, soovitas, toetas: tundsin, et olen tulnud keskkonda, kus mind ja minu tööd väärtustatakse.“
Grant Thornton Balticu ladusat tööd toetab tugev tagala. Fotol tugiteenuste tiim 2022. aasta jaanuaris jõulupeol klubis Vatican.
Kai Paalberg leiab, et Grant Thornton Balticus töötavad väga erilised inimesed. „Tundub, nagu oleks neid meie ettevõttesse hoolega valitud,“ sõnab ta, teades, et täpselt nii ongi. Personalijuht Marge Litvinova kinnitabki, et värbamisel on kõige tähtsam töölesoovija väärtuste sobimine Grant Thornton Balticu omadega. Nii püüabki personalijuht koos valdkonnajuhiga kandidaatidega vesteldes esmalt ära tunda, kas inimesed sobivad ettevõtte väärtuste ja meeskonnaga. Alles siis, kui vastus on jah, asutakse testima ametioskusi. Kuid teatud ametikohtadele, näiteks auditi assistendiks, on võimalik edukalt kandideerida ka siis, kui erialaoskusi veel polegi. Bert Haabu, kes tuli tööle 2019. aastal, soovis saada auditi nooremkonsultandiks seetõttu, et selles ametis ei eeldata eelnevat töökogemust. „Karjäärimudeli ülesehitus auditivaldkonnas on õpipoisist selliks, sellist meistriks ja juba esimestel vestlustel keskenduti rohkem minu isikuomadustele, võimekusele ning sobivusele ettevõttesse,“ sedastab Haabu.
