Väike, aga tubli

Tagasi algusesse tulles võib Rimessi esimese eluaasta iseloomustamiseks öelda: väike, aga tubli. Tallinnas Tartu maantee 6 kahe toaga 19-ruutmeetrisel pinnal tegutsema hakanud Rimessi esimene klient ja talle välja kirjutatud arve suurus on Mati Nõmmistel praegugi meeles. „See oli HTH Köögid, kellele koostasime raamatupidamise sise-eeskirja. Arve esitasime 500 kroonile,“ mäletab Nõmmiste. Tasapisi lisandus järgmisi raamatupidamisteenuse huvilisi, nii et Rimessi esimese tegevusaasta käibeks kujunes 160 000 krooni. Peaaegu kogu töö tegid ära kaks inimest – peale Mati Nõmmiste oli palgal ka tema kolleeg Agro ajast, raamatupidaja Mare Veeremaa, ka Eva Veinberg pani jõudumööda õla alla. Mati Nõmmiste möönab, et ega esimestel aastatel klientide leidmine väga lihtne olnud. Siin aitas aga nii omanike lai tutvusringkond kui ka see, et Mati Nõmmiste oli raamatupidamiskoolitustel hinnatud lektor.

Rimessi esimene klient oli HTH Köögid. Ettevõtte juht Hillar Kukk koos abikaasa Katiga (keskel) Rimessi kümnenda aastapäeva peol Vene teatris.

Detsembris 1992 astuti teenuste valiku laiendamisel järgmine samm: Eva Veinberg ja Mati Nõmmiste sooritasid audiitori eksami ning stardipauk auditeerimisteenuse osutamiseks oli antud. Töötajate arv suurenes 1994. aastaks üheksani ja käivegi kosus nagu pärmi peal: 1993. aasta 660 000 kroonilt jõuti 1994. aastal 1,8 miljoni kroonini ning 1995. aasta käibekasv oli eelmise aastaga võrreldes ligi kahe ja poole kordne. Ühtlasi koliti kontor suuremale pinnale Narva maanteele legendaarse Narva kohviku majja.

Eva Veinberg, kes 1994. aasta paiku täielikult Rimessile pühendus, leiab, et kiire kasvu põhjuseid oli mitu. „Esiteks asutati palju uusi ettevõtteid ja neil tekkis vajadus raamatupidamisteenuste ja auditi järele. Järelikult olime õigel ajal õiges kohas. Teiseks oli meis miski, mis mõjus klientidele usaldusväärselt,“ nimetab Eva Veinberg.

Ka asjaolu, et 1994. aasta juunis võttis riigikogu vastu raamatupidamise seaduse, mis 1995. aastal kehtima hakkas, suurendas Rimessi töömahtu märgatavalt, sest raamatupidamine ja aastaaruannete koostamine muutus rahvusvaheliste standardite kohaseks ja seetõttu ka keerukamaks. Samuti hakkas kehtima auditeerimise nõue üle miljonilise aastakäibega ettevõtetele ja see oli vesi audiitorite veskile.

Uus­Tatari 25 / Veerenni 13 kontori avamisel 1997. aasta detsembris lõikasid lindi läbi Mati Nõmmiste (vasakul), Eva Veinberg ja Moores Rowland Internationali Euroopa regiooni juht Jérôme Adam.

Mati Nõmmiste möönab, et Rimessi omanikel polnud esimesel paaril tegevusaastal teab mis selgeid eesmärke. Kuid ettevõte kasvas mühinal, järelikult tuli hakata tulevikuks konkreetsemaid sihte seadma. Mati Nõmmiste: „Umbes 1994. aasta paiku hakkasime Evaga Rimessi eesmärke arutama. Leidsime, et aastakäive võiks olla miljon dollarit ja inimesi 20–25, mitte rohkem, sest siis ei oskaks kõike enam hallata.“

Miljoni dollariga oli aga igavene jama. „Tol hetkel, kui meil see mõte tekkis, oli kurss umbes 11 krooni dollari eest. Siis aga hakkas dollar muudkui kallinema, nii et eesmärk läks valuutakursi muutumise tõttu kogu aeg eest ära. Lõpuks saavutasime miljonidollarilise käibe alles uue sajandi alguses, kui see eesmärk enam nii tähtis polnudki,“ muigab Nõmmiste.